Uudised
Jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus
05. aprill 2011.a. jõustunud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus
Uue seaduse eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust ümber kujundada võlad, ületada makseraskused, vältida pankrotimenetlust, õppida toime tulema tulevikus tekkivate finantskohustustega ning taastada oma maksevõime. Tegemist on uue kohtumenetluse vormiga, milles on võlgnikul võimalik taotleda oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist, sh maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist ning kohustuste vähendamist.
Seaduses sätestatud menetluse põhimõtteks on, et füüsiline isik peab ise suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldaja ja kohus hindavad seda ning võimalusel kinnitavad asjaolu. Menetluse eelduseks on, et võlgnikul kas eksisteerib või vähemalt saab peagi olema sissetulek, millest võlgasid katta. Võlgade ümberkujundamise menetluses tuleks üldpõhimõttena lähtuda sellest, et võlausaldajad ei tohiks seeläbi sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida nad saaks võlgniku olemasoleva vara realiseerimisel pankrotimenetluses ning arvestades ka teisi võimalusi kuni võlgniku võimaliku võlgadest vabastamiseni.
Võlgade ümberkujundamise menetlus algab võlgniku poolt sellekohase avalduse esitamisega kohtule ja avalduse menetlusse võtmisega. Kohus ei võta võlgniku taotlust võlgade ümberkujundamiseks menetlusse, kui välja on kuulutatud võlgniku pankrot; kohus on viimase kümne aasta jooksul enne avalduse esitamist rahuldanud võlgniku võlgade ümberkujundamist või pankrotimenetluses võlgadest vabastamise avalduse; võlgnik ei ole makseraskustes või avaldus ei ole esitatud korrektselt (muuhulgas on tasumata riigilõiv, mis on summas 30 eurot).
Seadusega on ette nähtud, et avalduse menetlusse võtmise määruse avalikustatakse elektroonilises väljaandes www.ametlikudteadaanded.ee.
Kohus võib, aga ei pruugi võlgniku taotlust võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtta muuhulgas, kui võlgnik ei ole astunud vajalikke samme, et saavutada võla ümberkujundamine kohtuväliselt (nt inkassomenetluse raames), võlgniku võlgade ümberkujundamiskava täitmine on ebatõenäoline või võlgnik on tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid jne.
Võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt, mille ümberkujundamist võlgnik taotleb, kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Lisaks peatatakse ka võlgniku suhtes toimuvad kohtu-ja täitemenetlused. Kui edasises menetluses nimetatud nõuet ümber ei kujundata, arvestatakse esialgset viivist edasi ning taastatakse ka pooleliolevad menetlused.
Menetluse jooksul kinnitab kohus ümberkujundamiskava, mis on täitedokument ümberkujundatud nõude suhtes ning on sissenõutav 10 aastat. Võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmisel, ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel või ümberkujundamiskavas märgitud täitmise tähtaja möödumisel.
Lisaks on teada, et tänase päeva seisuga on kohtule esitatud vaid 1 (üks) avaldus võlgade ümberkujundamiseks, mis ei ole veel kinnitatud.
Täpsemalt on võimalik uue seadusega tutvuda elektroonilises väljaandes https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010001 .